Viljandi maakond · Mulgi vald
Ruhijärv
Ruhijärv on Sakala kõrgustiku lõunanõlval paiknev pikk ja laugelt kaarduv järv. Metsad, põllumaad ja rahulikud kaldad ümbritsevad veekogu, mille madalad alad, sügavam läänepoolne nõgu ning pärimuslik lugu annavad palju ainest loodushariduseks.
Järve suubuvad ojad ja kraavid ning väljavool toimub Ruhja jõe kaudu. Kirdeosas asub RMK puhkeala ning järv kuulub Ruhijärve hoiuala ja Ruhijärve loodusala koosseisu. Batümeetrilised välitööd teostas Tallinna Ülikooli ökoloogia keskus 2025. aastal.
Järvest
Maastik, vesi, elustik ja lood
Ruhijärv paikneb Lilli lähedal lainjas moreenmaastikus. Järv on loode–kagu suunas piklik, valdavalt laugjate liivaste või turbaste kallastega. Kalda ääres on põhi enamasti liivasem, sügavamates osades mudasem.
Järve vesi seguneb hästi ja soojeneb suhteliselt kergesti. Ajaloolistes kirjeldustes on mainitud keskmist läbipaistvust, suvist sinivetikate õitsemist ning mitmekesist veetaimestikku. Järve on kaua kasutatud puhkamiseks, ujumiseks, paadisõiduks ja kalastamiseks.
75%järve pindalast jääb alla 3 meetri sügavusse.
Sissevool, väljavool ja veevahetus
Järve suubuvad Lilli oja, kraavid ja väiksemad sissevoolud. Väljavool toimub Ruhja jõe kaudu. Järve kuju ja madalad alad mõjutavad vee soojenemist ning seda, kui tugevalt tuul veesammast segab.
Hoiuala ja loodusala
Ruhijärv kuulub Ruhijärve hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku Ruhijärve loodusala koosseisu. Järve elupaigatüübina on kirjeldatud looduslikult rohketoitelist järve ning selle ümbruses kohtuvad vee-, kalda-, metsa- ja põllumajandusmaastikud.
Kalastik ja muu elustik
Koondallikates on nimetatud latikat, koha, särge, ahvenat, haugi, roosärge, kiiska, nurgu, linaskit, lutsu ja teisi liike. Ajaloolistes allikates on mainitud ka jõevähki ning ondatrat. Liikide tänapäevast esinemist tuleb alati võrrelda ajakohaste seireandmetega.
Järve pärimuslugu
Kirjapandud muistendi järgi olevat Ruhijärv tulnud pilve kujul Ruhja linna lähedalt. Sellised kohapärimuslood loovad väärtusliku silla loodusõpetuse, koduloo ja kultuuriloo vahel.
IllustratsioonKaitsealune liik
Hink – väike põhjaeluviisiga kala
Ruhijärve kalastiku koondinfos on nimetatud hinku (Cobitis taenia). Eestis kuulub liik III kaitsekategooriasse. Hink eelistab selget aeglase vooluga või seisvat vett ning liivast või savist põhja, peitudes sageli taimede vahel või uuristudes põhjasettesse.
Allikas kinnitab liigi nimetamist järve kirjeldustes, kuid hingu tänapäevast esinemist Ruhijärves tuleb kontrollida ajakohaste seireandmetega.
Vaata liigi ülevaadet →Sügavus ja järve kuju
Batümeetria ja morfomeetrilised näitajad
Kaart, mudel ja tabelid aitavad mõista, kuidas järve pindala ja ruumala jagunevad erinevate sügavuskihtide vahel.
Batümeetriline kaart
Kitsas sügavaim nõgu paikneb järsema läänekalda lähedal.
Järvepõhja mudel
Kolmemõõtmeline vaade aitab võrrelda läänepoolset nõgu ja järve ulatuslikke madalamaid alasid.
Tabel 3.10.1. Ruhijärve morfomeetrilised parameetrid
| Veepinna kõrgus | 78,00 m ümp |
|---|---|
| Suurim pikkus | 2 380 m |
| Laine ajutee | 2 070 m |
| Suurim laius | 600 m |
| Veepeegli pindala | 84,8 ha / 0,85 km² |
| Saarte pindala | – |
| Kogupindala | 84,8 ha / 0,85 km² |
| Suurim sügavus | 6,8 m |
| Keskmine sügavus | 2,5 m |
| Suhteline sügavus | 0,7% |
| Maht | 2 106 600 m³ |
| Kaldajoone pikkus | 6,6 km |
| Kaldajoone liigendatus | 2,0 |
| Keskmine veerukalle | 1,7° |
Tabel 3.10.2. Ruhijärve veekihtide pindalad ja mahud
| Veekiht | ha | km² | Sügavusvahemik | m³ |
|---|---|---|---|---|
| 0 m | 84,8 | 0,85 | 0–1 m | 804 592 |
| 1 m | 76,4 | 0,76 | 1–2 m | 677 775 |
| 2 m | 54,2 | 0,54 | 2–3 m | 358 045 |
| 3 m | 20,7 | 0,21 | 3–4 m | 149 322 |
| 4 m | 10,3 | 0,10 | 4–5 m | 77 626 |
| 5 m | 5,6 | 0,06 | 5–6 m | 34 283 |
| 6 m | 1,6 | 0,02 | 6–7 m | 4 972 |
Tabel näitab hästi, miks Ruhijärve peetakse suhteliselt madalaks: alla kolme meetri sügavusel väheneb järve pindala kiiresti.
Õppematerjal
Järv kui loodusõpetuse õpikeskkond
Allolevad teadmised annavad õpetajale kasutatava aluse, mida saab kasutada otse või siduda tasulises CMS-is enda loodud ülesannetega.
Järvenõo kuju
Batümeetria on maismaa kõrguskaardi veealune vaste. Tihedalt paiknevad sügavusjooned näitavad järsemat nõlva.
Veekihid
Veekihtide pindalad ja mahud aitavad mõista, kui palju elupaika leidub eri sügavustel.
Soojenemine ja segunemine
Madal vesi soojeneb kiiresti ning tuul võib segada suurt osa veesambast ja tõsta põhjasetteid uuesti vette.
Kallas ja taimestik
Lauged madalad kaldad annavad veetaimestikule rohkem kasvuruumi kui järsud sügavad kaldad.
Maht ja puhverdusvõime
Järve maht mõjutab veevahetust, temperatuurimuutusi ja seda, kui tugevasti saaste järve mõjutab.
Kordusmõõdistamine
Kordusmõõdistamine aitab aja jooksul märgata veetaseme, kaldajoone, setete ja järve mahu muutusi.
Geofishingu arendustöö toetamine
Aita siduda teadusandmed asukohapõhise rakendusega
Toetus aitab Geofishingul siduda andmed asukohapõhise kaardirakenduse ja äpiga, arendada STEM-tehisaru agenti, mis aitab järvedega seonduva infoga asukohapõhiselt, määrata ning kontrollida veetaseme nullpunkti, testida asukohapõhiseid sügavusi ja lisada kohapeal kontrollitud praktilist infot. Tallinna Ülikooli teaduslik järveinfo ja sügavuskaart jäävad aga kõigile tasuta kättesaadavaks.
STEM-tehisaru sidumine kaartidega
Veetaseme nullpunkti kontroll
Asukohapõhiste sügavuste testimine
Ligipääsud, piirangud ja ohukohad
Uuring ja batümeetriline kaardistus
Tallinna Ülikool
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Ökoloogia keskus
Autorid: Tiit Vaasma, PhD; Egert Vandel, PhD
Rahastaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus
„Eesti väikejärvede batümeetriline seire 2024”, Tallinn 2025
Veebiesitlus ja praktiline infokiht
Geofishing Technology
Geofishing Technology STEM-tehisaru sidumine kaartidega asukohapõhiselt.
Nullpunkti ja sügavuste kohapealne kontroll ja sidumine GEOFISHING BETA platvormiga.
Praktilised infoallikad, ligipääsu-, piirangu- ja ohutusandmed.
Tulevased fotod: Geofishingu enda välitööfotod.